Mafia Boy [VALMIS😍😁]

31.osa

Jätk...
Kõndisin mööda kooli koridore matemaatika klassini. Tänane koolipäev on möödunud igavalt ja üksildaselt. Nii üksildane on kool ilma Jessicata. Jessica suutis ka kõige igavama koolitunni muuta paremaks. Lonkisin mata klassi ja prantsatasin käekotti lauale. Istusin pinki ning sulgesin silmad pannes pea küünarnukkidega laual toetuvatele kätele.
Kuulsin väga tuttavalt häält ärevalt oma nime kordamas. Avasin kissitades oma silmad, kuna valgus oli hele. Olin vist vahetunni ajal paariks minutiks tukkuma jäänud. Märkasin minu lauani jooksvat Justinit, kes paistis olevad ärritunud. Vaatasin Justinit segase küsiva pilguga.
"Emily.. Ma ...me teame..", ütles Justin kätega põlvedele toetudes ja proovides oma hingamist taas normaalseks saada.
" mida..räägi..mis juhtus?? Ma ei saa aru!!" pärisin ma segaselt vaadates Justinut kes oli vist siia jooksnud.
Justin vaatas klassis ringi ja nähes seal paari õpilast haaras ta mu käest ja tiris mu klssist joostes välja.
"Aga mu kott jäi..." ütlesin ma samalajal Justiniga kaasa joostes.
"Kallis, sel pole mingit tähtsust", ütles Justin ja avas mulle enda autoukse, et ma sinna sisse istuks.
Istusin autosse ja vaatasin läbi auto klaasi autosse ruttavat Justinit.
Justin istus autosse ja käivitas koheselt auto, ning kimas kuhugi.
" justin ..turvavöö...", ütlesin ma senini segaduses olevalt, kuid muretsedes. Justin tõmbas koheselt endale kuidagi ühe käega turvavöö peale.
"Kallis kuhu me lähme, mis juhtus" küsisin ma väga segaduses olevalt. Justin peatas auto mingi suure maja ees ja vaatas mulle otsa. Ta võtis minu käed enda käte vahele ning hoidis neid silitades ja mulle tõsiselt otsa vaadates.
"Ma ütlen, aga sa pead lubama et ei tee midagi rumalat ja kuulad mind", ütles Justin, mille peale ma kiirelt noogutasin.
" asi on nimelt selles, et me leidsime Jessica asukoha.. Ta on ühes meie kõige suuremate vaenlaste poolt kinni võetud ja teda hoitakse kinni.."ütles Justin.
"Midaaaa..... !!!", karjusin ma täiest jõust ja pilt minu silme ees läks mustaks. Ma minestasin.
Ärkasin, tundes kedagi oma pead silitamas. Avasin tasakesi silmad ja üritasin võimalikult kiiresti pilti selgeks saada ja toibuda.
" kallis, see olen mina Justin, ma olen siin sinuga", ütles hääl, mida ma tundsin, hääl kelle omaniku ma armastasin.
"Mis juhtus?", küsisin ma vaikselt ja tõusin aeglaselt istuli.
" kallis, sa minestasid", ütles Justin ja tegi mulle otsaette musi
Tasapisi meenus mulle kõik.
"Jessika", ütlesin ma küsivalt Justinile otsa vaadates.
" jah, kallis sellest ma tahtsingi rääkida. Nii sina kui ka Jessica olete ohus. Ma tõin su meie turvamajja. Siin sa oled kaitstud. Täna õhtul me lähme püüame vabastada Jessica. Me teame nüüd aadressi kus teda kinni hoitakse. Sina kallis pead siia turvalisse kohta jääma.", rääkis Justin mind enda kaisus hoides.
"Eii, ma ei jää siia. Ma tahan oma parimat sõbrannat tagasi. Minu pärast ta sinna sattuski. Mina olen vastutav .. Ma tulen kaasa", ütlesin ma kindlal hääle toonil.
" kallis, sa ei saa aru, see on väga ohtlik. Sa võid seal surma saada. Need mehed. Nad ei halasta kellegile. Ma ei andestaks endale kunagi kui sinuga midagi juhtuks", ütles Justin minu pilku temale suunates.
"Ei, ma tulen kaasa", ütlesin ma kindlamalt kui kunagi varem.
" eii Emily, ma ei lase sul tulla", ütles Justin natuke vihasemal toonil.
Justin polnud varem kunagi minuga nii rääkinud. Minu silmad täitusid pisaratega.
"MA TULEN", ütlesin ma põhimõtteliselt karjudes.
" SA KURAT EI SAA ARU MIDA SA RÄÄGID PRAEGU, SEAL VÕIB SURMA SAADA. SEE EI OLE NAGU MÄNGU PÜSTOLITEGA MÄNGIMINE. SEAL VÕIB SURMA SAADA.. KUI LOLL SA OLEED!!", karjus Justin mu peale.
Püüdsin hoida pisaraid kinni, kuid see ei õnnestunud. Jooksin sealt koheselt minema.. Suvalises suunas. Jõudsin mingisse magamistuppa. Nutsin valjult ja istusin voodile. Toetasin pea kätele ja lasin kõik tunded endast välja. See tegi haiget. See tegi väga haiget, kuidas Justin minuga käitus ja mind sõimas. Ta ei mõista. Aga samas ei mõista mina teda ka. Tal oli kõik õigused minu peale vihane olla.
Kostusid kiired lähenevad sammud toale. Sisse tuli Justin. Poisilegi oli silma tulnud paar pisarat. Ta istus mu kõrvale ja hakkas silitama mu selga.
"Vabandust, Emily, ", ütles ta ja kallistas mind.
" sa lihtsalt ei kujuta ette kui kallis ja tähis sa mulle oled. See on väga ohtlik. Ma ei andestaks endale kunagi kui sinuga midagi juhtuks.", rääkis Justin minu pisaraid pühkides. Tema endi silmist langesid üle põse paar kiiremat pisarat, mille minagi oma pöidlaga kuivatasin.
"Mis sa ei arva, et ma ei karda sinu pärast???? Kui lähed sina, siis tulen ka mina", ütlesin Justinile.
" palun ei",ütles Justin vaikselt nutusel häälel ja tema põskedelt veeresid alla pisarad.