Mafia Boy [VALMIS😍😁]

29.osa

Eelmises osas:
Sisimas ma siiski kardsin, et see mida ma tunnen ja mis mind segab, et see on kahtlus. Kuidas ma saan oma eluga hakkama, kui ma oma tunnetestki aru ei saa..

Jätk:

Ärkasin telefoni helina peale mis pinises mu kõrva ääres.
Agh kuna see juba vait jääb.
Haarasin usesegaselt öökapilt telefoni ning vajutasin äratuse kinni. Tere hommik, tere maailm. Tõusin vaevaliselt püsti, kuna polnud harjunud enam vara ärkama. Haiglas olles sain ma päevad otsa magada ja igavleda. Liikusin vannituppa ja tegin ära oma igapäevased toimetused.
Valisin kooliks sobiva mugava outfiti ning suundusin alla korrusele.

Peale paari trepi astet, mida olin jõudnud juba astuda tabas mu pead järsk tugev valu. Mu silme eest lõi pilt hetkeks mustaks ning ma kaotasin tasakaalu. Astusin trepist mööda ning kukkusin.
Minu õnneks enne kui ma olin jõudnud maad puudutada langesin ma kellegi pehmetele kätele. Minu imestuseks oli mind kinni püüdnud Liam. Vend vaatas mind ehmatanud pilguga ja pani mu õrnalt trepile istuma.
"Õeke, kõik on korras?", küsis Liam.
"Jaa on, ma lihtsalt..", ütlesin ma pead käte vahel hoides ja püüdes piti selgemaks saada.
" õeke ma näen ju, et kõik ei ole ok.. Su pea valutab?", küsis Liam murelikult ja silitas ühe käega mu selga.
Noogutasin õrnalt vastuseks ja püüdsin siiani pilti selgemaks saada. Surusin silmad tugevalt kinni lootes sellest natukenegi abi saada. Võtsin pea tugevamalt käte vahele.
"Liam, palun too mulle peavalu rohtu", ütlesin segaduses olevale murelikule Liamile. Liam noogutas ja jooksis trepist alla köögi poole.
Ei läinud kaua kui Liam ruttas trepist üles ühes käes vesi ning teises peavalu rohi. Ta ulatas mõlemad mulle ning ma neelasin need kiirelt alla.
" tule, ma viin su diivanile", ütles Liam ja aitas mu trepist alla, alla korrusele. Ta aitas mu istuma diivanile ja sättis mulle seljataha padjad.
Tundsin tugevat läbivat valu oma peas. Seda valu oli võimatu kirjeldada. Mu silmist langes tulikuum pisar, mis üle mu õhetava põse jooksis.
Kostusid trepist alla tulevad sammud. Peagi oli jõudnud ema alla ja vaatas mind ja Liamit imestusega.
"Ema, Emilyl on väga tugevad pea valud ja ma ei tea mida teha", ütles Liam väga murelikult emale. Ema tõttas kohe minuni ja katsus oma käe seljaga mu laupa.
" su pea on tulikuum", ütles emps ja vaatas murelikult kordamööda nii minule kui ka Liamile otsa.
"Emaa ma ei kannata seda enam, valu on nii tugev...", ütlesin ma ja mu silmist voolasid üle põse tulikuumad pisarad.
" Täna sa kooli ei lähe, ma lähen toon sulle teed" ütles emps ja ruttas köögi poole.
"Ei ma tahan minna...", ütlesin ma silmad tugevalt kinni pigistatuna, aga oli juba hilja. Emps oli kadunud kööki.
" õeke, ära muretse ma ei lähe samuti täna kooli ja jään sinuga siia", ütles Liam ja tegi mulle otsaette musi.

Mõnekümmne minutiga oli mu peavalu väiksem.
"Liam, mine ikka kooli, ma saan siin üksi hakkama ja ema sina ka", ütlesin ma empsile ja Liamile kes mind murelikult vaatasid.
" me ei saa sind nii koju jätta", ütles Liam.
"Sinuga võib veel midagi juhtuda kullake", ütles Ema Liamiga nõusolevalt.
" ei päriselt, minuga on kõik korras, ma saan üksi hakkama, ma olen suur tüdruk", ütlesin ma naeratades ja teest lonksu võttes.
"Oled sa kindel?", küsis ema veel kahtlevalt seinal olevat kella vaadates.
" mhm, minege", ütlesin ma naeratusega noogutades, ning ema ruttas trepist üles oma toa poole. Rääkisin Liami samuti ära, et ta kooli läheks ning seda ta ka viimaks tegigi.
Kostus ukselell, ning ema tõttas köögist seda kohvi tass käes avama.
Olin huvitatud kes on uksetaga, kuid igaksjuhuks ma ei tõusnud püsti, ega läinud vaatama. Vaatasin telekast mingit suvalist kordus seebikat mis parajasti käis. Peagi käis ukse pauk ja oli kuulda, et Liam ning ema väljusid.
Kosta oli samme mis lähenesid elutoale, ning ma võpatasin. Haarasin ühe diivanil vedeleva padja kiiresti tugevasti enda kaissu ja vaatasin ukse poole värisedes. Sealt astus sisse minu imestuseks Justin.
"Kallis, mida sa siin teed, miks sa koolis pole??", küsisin ma imestunult Justinilt kes väikese naeratusega mu kõrvale istus.
"Kuidas ma sain siis printsessi üksi jätta, kuidas su enesetunne on", küsis Justin murelikult ja lükkas ühe minu juuksesalgu mulle kõrvataha.
" mu pea ei valuta enam nii hullult, aga sa oleksid ikkagi pidanud kooli minema", ütlesin ma võlts mossita tehes Justinile.
Justin raputas õrnalt eitavalt pead ning tõmbas mu seejärel enda kaissu. Ta surus oma pehmed huuled mu otsaesisele ja hoidis neid seal mõndaaega.
"Kallis, sul on palavik", ütles Justin mulle kurvalt otsa vaadates ja minu juukseid silitades.
Ma noogutasin ning tõmbasin seejärel Justini tugevalt enda kaissu.
" sa peaksid koolis olema tobuke, mitte minu pärast siin muretsema", ütlesin ma minagi kokku pobisedes, sest olin enda näo vastu Justinit surunud.
"Ei, ma ei lähe kooli kui sind seal ei ole..musi sa ju värised", ütles Justin ja pani pleedi mulle peale. Pugesin Justinile rohkem kaissu ning tõmbasin pleedi meile mõlemale peale.
" mul hakkab ju palav", ütles Justin ning turtsatas naerust.
"No sel juhul ei taha mina ka tekki", ütlesin lapsikult läbi nalja torisedes.
" kui nii siis nii,", ütles Justin ning võttis enda seljast kampsuni ning pani selle mulle selga. Seejärele võttis ta ära oma särgi ning tõmbas mu uuesti enda kaissu.
Nii väga kui ma ka ei püüdnud, ei suutnud ma oma silmi ära saada tema six-packilt. See oli lihtsalt nii perfectne. Tema lihased. Just deem.

"Naudid vaadet jah", ütle Justin, kui oli märganud et ma teda-õigemini tema six-packi jõllitan.
" meh", ütlesin ma punastades ja lõin teda küünarnukiga vastu rinda.
"Ai mille eest see oli??", küsis ta võltsilt mossitades ja teisele poole vaadates.
" meh ära nüüd solvu", ütlesin ma üritades tema pilku endale silma suunata. See ei õnnestunud mul kuidagi, sest ükskõik kuidas ma ka ei püüdnud keeras Justin pilgu uuesti võltsilt mossitades ära.
"Sa mees veel kahetsed seda", ütlesin ma võidukalt naeratades ja ronisin talle kaksiraksi sülle. Ilmselt oli ta hetkel väga segaduses ja ei teadnud mida ma teen,aga küll ta näeb hihi.
Ma haarasin ühe käega talt õrnalt kaelast ning teise asetasin ta rinnale. Ma liikusin talle peaga õrnalt lähemale ning puudutasin õrnalt huultega ta kaela. Seejärel hakkasin ma ta kaela suudlema. Oli kuulda väikset ohet, mis tuli Justini suust. Ta oli põikpäine ning ei jätnud jonni, teeseldes oma solvunut olemist edasi. Naeratasin teades, et varsti ta murdub. Liikusin õrnalt suudlusega ta kaelast allapoole kuni tema rinnani. Liikusin suudlusega tagasi üles tema suuni, silitades kätega samalajal tema rinnaesisist. Liigutasin õrnalt puusi ning jätkasin suudlusega tema suule.
Järsult vastas ta vastu suudlusega mis muutus peagi kirglikuks kuid samas ahneks. Ta lihaselised käed põimusid ümber mu puusade mind õrnalt kuid samas tugevalt tema vastu hoides. Ma naeratasin läbi suudluse võidukalt ning sama tegi ka tema.
" sa tüdruk ikka tead mida poisiga teed", ütles Justin läbi suudluse ning tõusis, mu jalad tema über püsti. Ta liikus kuni minu taga oli sein. Ta toetus ühe käega vasu seina piirates sellega mind.
"Lähme minu tuppa", ütlesin ma läbi suudluse, ning Justin kandis mind üles minu tuppa.
Võtsin kapsuni üle pea ning jätkasime.
" sa ajad mu hulluks", ütles Justin meid ümber keerates ja minu kaela suudlema hakates.
"Sina minu ka", ütlesin ma Justini juukseid sasides.
Tõmbasin endalt särgi üle pea ning jätkasime .
" kas sa oled kindel?", küsis Justin läbi kirgliku suudluse.
Noogutasin vastuseks...
(Seda mis edasi juhtus, teate juba isegi hihi)
 

Järgneb...
Juba 4000+ vaatamist sellel raamatul. Wow. Ma olen lihtsalt üli üli üli tänulik teile!!
Te motiveerite mind edasi kirjutama!
Vote.comm.follow
(Ärge unustage öelda mida sellest raamatust arvate)
Lov ya bye bye