Mafia Boy [VALMIS😍😁]

24.osa

Eelmises osas:

"Ma pean nüüd koju minema", ütlesin ma läbi suudluse ja hakkasin ukse poole kõndima.
" oota ma viin su autoga ära", ütles Justin ja hakkas kiiruga oma särki selga panema.
"Ma ootan sind all", karjusin ma talle järjepidevalt edasi kõndides.

Jätk...

Justini auto peatus ja me olime jõudnud minu maja ette.
" ma siis lähen", ütlesin ma ja tegin Justinile põsele musi.
"Kuidas siis nii.." ütles Justin autost välja tulles ja avas peagi mulle autoukse.
"Ma tahan midagi enamat", ütles Justin kavalalt naeratades ja tõmbas mu enda vastu. Naeratasin ning suudlesin teda.
" piip, aga ma nüüd lähen", ütlesin ma Justini nina puudutades ja kodu poole rutates.

"Emaa, kas sa oled koduus..Liam??", hõikasin ma, kui olin kodu sisse astunud.
" jaa kallike", ütles ema tulles elutoa poolt. Ta toetas käe küljega vastu seina ja vaatas mind kuidagi uurivalt samal ajal ise muiates.
"Mis on", küsisin ma empsi pilku vältites ja kergelt punastades.
" sulle meeldib ta väga..ta on hea poiss, sa naeratad rohkem", ütles emps, pingsalt jälgides igat minu liigutust.
"Emaaa", ütlesin ma venitades ja jooksin trepist üles oma toa poole.
Emps hõikas veel mulle järele, et nad lähevad Liamiga linnapeale ja et neil võib kaua minna.
Üleval tuli mulle vastu Liam kes mind oma käega peatas.
" üüü, ma nägin küll aknast.. Minu õekesel on kutt", ütles Liam muiates ja minu teed piirates.
"Mis teil emaga viga on?", küsisin ma kergelt punastades ja Liami haardest vabaks saades. Jooksin enda tuppa ja sulgesin ukse. Vajusin vastu ust põrandale ja hingasin kergendatult. Mul on palju millele mõelda. Palju on muutunud selle väikse ajaga. Kas tõesti ma naeratan rohkem? Kas seda kõike on nii hästi aru saada??
Küsisin endalt küsimusi, sisemas püüdes nendele vastust leida. Ajasin oma paksu perse maast püsti ja viskasin koti toolile.
" kallis voodi", ütlesin ma endaette end mõnuledes voodile selili visates.
"Pling", käis heli mille peale ma end kõhuli rullisin ja läpaka avasin. Mul oli tulnud sõnumeid Jessicalt.

*chat*(jessica-J| Emily- E)

J: ouu Emily...miks sa täna kooli ei tulnuud?
J: kus kurat sa oleddd??
J: ma oleks koolis ära surnudddd ilma sinutaaaa... Meil oli mata kt ja ma ei saanud ilma sinuta hakkama..
J: ma saan kolmeeee😭😭😭.
J: ma muretseeen su päraast!!!

E: tsauu ... Sorry et ma kooli ei tulnud
J: nooo lõpuuuksss
J: mis sa tegid sellel ajal siis..sa haige?
E: ei ole haige.. Mh..ma ei taha siin rääkida.. Saame kokku?
J: majsaa emps tahab varsti et ma teda milleski aitann..
E: mhh
J: teeme kähku videokõne??
E: dav

Tegime umbes 15 minutit Jessicaga videokõne kuni ta emps teda kutsus ja ta pidi ära minema. Liikusin alla korrusele ja haarasin endale külmikust mingi kausi. Makaronid. Krimpsutasin nina kuid siiski tõstsin kausi kapile. Liikusin kapi juurde tagasi ja haarasin sealt ketšupi ning juustu.

Tõstsin makaronid mikrokast välja ja panin nad kiiruga lauale, kuna taldrik oli suhteliselt kuum. Isuäratav. Juust oli just täpselt parajalt makaronide peale ära sulanud. Panin toidule suvaka koguse ketšupit ning panin asjad tagasi külmiku.
Liikusin elutuppa kust panin käima telekast suvaka filmi.
Okeii..targem oleks olnud ikka vaadata mis filmi ma panen. Mul jäid makaronid kurku, kui filmi alguses oli mingi jumpscare. Jep jep.. See oli mingi õudukas. Ma pole kunagi suutnud vaadata õudukaid ilma, et ma vähemalt viis korda südame infarkti ei saaks. Ja kui juba õudukas suht algab sellise kohaga siis ma olen põhimõtteliselt juba surnud.
Surusin oma hirmu alla ja otsustasin õuduka lõpuni vaadata. Panin teleka võimalikult vaikse peale, kuid samas nii, et ikka kuulda oleks.

Filmi lõpuks olin ma roninud diivani taha ja ehitanud sinna mingi varjendi, et deemonid või need mind kätte ei saaks. MA TEAN, et ma käitun nägu laps aga õudukad on minu nõrkus. Värisesin ja piilusin oma koopast õuduka lõppu. Just KÕIGE õudsama koha peal käis mingi koputus ja ma kiljatasin. Mu süda puperdas 100lööki sekundis ja mul oleks peaaegu süda seisma jäänud. Hingasin sügavalt ja proovisin oma hingamist taas normiks saada. Mis see koputus oli?? Agh ma kardaan... Jooksin ruttu kööki ja haarasin sealt mingi kulbi. Hoidsin seda tugevalt enda käes ja kõndisin ettevaatlikult ukseni. Mu käed värisesid ja tundsin oma südame kloppimist. Avasin kiiresti ukse ja PÕMAKI.
Oo eiii!!!!
"Miks sa seda tegiiid?? Oled hulluks läinud???" küsis Jackson kes tugevalt oma peast kinni hoidis ja valust silmi kinni pigistas.
"Ooihh", ütlesin ma väriseval toonil ja olin üpriski šokis mida olin just teinud. Nii piinlik. Värisesin üle keha ja üritasin kuidagi Jacksonit aidata. Püüdsin vaadata, kui hull haav on aga ta hoidis siiani oma käsi tugevalt pea peal.
"Mis sinuga lahti on, mis juhtuus", küsis Jackson, nüüd mind vaadates, murelikul hääletoonil. Ta märkas mu värisemist ja oli üpriski segaduses.
" tule, tule", ütlesin ma kuidagi puterdades ja tõmbasin ta koos minuga kööki. Otsisin talle sügavkülmast mingi külmutatud juurviljade pakki ja panin selle talle pea peale. Lasin oma käe lahti kuna ta pani oma käe sinna ja hoidis seda.
Vaatasin häbelikult vastu köögi kappi toetades põrandale ja hingasin sügavalt. Minu silmad olid tõmbunud vesiseks. Kuidas sain ma nii fucking loll olla. Ma ei tahtnud talle haiget teha.
"Va-vabandust", ütlesin ma ja mu  põsele voolas üks pisar. Jackson pani seda nähes juurviljakotti käest ja kuivatas oma pöidlaga mu pisara.
" ei, ei ei, kuule ära nuta, eii mkmm mul pole üldse valus.. Ei ole... Näe pane selle kulbiga mulle veelkord vastu pead .. Ei tegelt vali ükskõik milline kulp. Kas see.. Või see.. Ee äkki see.. Emilyy !!", ütles Jackson kiiresti midagi kokku puterdades ise rääkides samalajal väga tõsise, kuid samas kurva häälega. Ta võttis kulbi kätte ja püüdis anda seda minu kätte, et ma teda lööks. Okei ta on ikka tõesti totu.
Minu suule ilmus märkamatult väike naeratus ja ma panin Jacksonile silma vaadates kulbi,mille ta oli mulle andnud lauale. Turtsatasin väikse naeru ja vaatasin teda enda pisaraid ära pühkides. Ta suutis hetkega mu tuju heaks teha. Ta on nii totu.
Nüüd ta vaatas mind veel segasema pilguga.
" sa oled ikka totu", ütlesin ma ja tegin talle märkamatult kalli.
"Oih, vaband...." hakaksin ma ütlema ja kallist eemaldume kuid ta tõmbas mind koheselt tagasi ja kallistas mind veelgi. Ta toetus peaga vastu minu õlga ning mina vastu tema. Olin suhteliselt rahunenud. Tema kätte vahel käis see nii kiiresti. Hoidsin kätega Jacksoni õlgades ja vaatasin talle tõsise kuid natuke naerul pilguga otsa.
"Eii, sa totuke.. Ma ei löö sind..", ütlesin ma talle ja naeratasin.
" aga palun ära nuta.. Ma ei suuda vaadata kuidas sa nutad... Ma teen ükskõik mida, et sa seda ei teeks. Lihtsalt.. Palun", ütles Jackson vaadates mulle kurvalt otsa. Naeratasin ja vastasin väikese jaa-tava noogutusega.
Võtsin kapilt juurviljakotti ja andsin selle talle. Siis haarasin ma talt käsivarrest ja juhatasin ta üles enda tuppa. Juhatasin ta istuma oma voodile. Ta oli terve selle aja ilma midagi ütlemata hoidnud külmakotti oma pea peal ja jäginud mind. Istusin ohates tema vasta ja võtsin talt külmakotti ära. Vaatasin seda kohta kuhu olin ma teda löönud. Seal oli sinikas. Ohkasin ja vaatasin Jacksonile kurbade silmadega silma.
"Sul on otsaees sinikas.. Vabandust" ütlesin ma vaikselt ja suunasin pilgu taas põrandale. Jackson tõstis mu pilgu talle silma ja viipas näpuga.
"Ei, pole midagi.. Ei mossita. Kõik on korras", ütles Jackson kindlalt ja tõsiselt.
" aga ma olen ikka süüdi..." ütlesin ma, kuid mind peatas see kui Jackson minu põske silitama hakkas.
"Räägi mis üldse siin toimus.. Miks sa värisesid..", küsis Jackson mulle silma vaadates.
Ma ei suutnud. Ta oli teine inimene kelle silmadesse ma uppusin. Ma suunasin oma pilgu kähku põrandale ja seletasin talle kogu loo minu õuduka vaatamisest ära.
Kui olin lõpetanud silitas ta mu juukseid ja ohkas.
" teeme nii, et sa ei vaata enam õudukaid, ", ütled Jackson tõsiselt.
Noogutasin naeratusega ja temagi manas oma suule naeratuse.

Järgneb...
Kallikeseed tänan teid kõige eest. Pliis andke kommentaarides teada mida sellest loost arvate!
(Follow, vote, comm)
ETTE TÄNADES!
Lov ya bye bye!!