57.osa

778 93 40
                                    

Eelmises osas:

Tundsin, et katkine hing minu sees näeb taas valgust. Näeb päiksekiiri ja valgust tunneli lõpust. Tükid, mis mu südamest puudu olid, tulid tagasi oma õigele kohale. Tundsin, et mulle on antud uus võimalus olla õnnelik.

Jätk:

Peale rasedustesti vastuse saamise, polnud naeratus mu näolt kadunud. Mõte sellest, et minu sees on väikene uus elu, tekitas rõõmujudinaid üle mu selja ja ajas mu itsitama. Iga hetk, mil mõtlesin pisikesele beebile enda sees, pani mind rõõmust kilkama.
Ma ei suuda sõnadega kirjeldada, kui õnnelik ma olen. Tundsin, et olen taas elus. Et raske elu õnneliku lõpuga on võimalik.
Olin terve öö üleval, kuna elevus minu sees ei lasknud mul magada. Tulevane päev oli kõigi õpilaste viimane koolipäev, peale minu. Mulle tähendas see päev üleminekut koduõppele.
Magamattusest hoolimata püsis mu näeol siiras naeratus. Tõusin üles varajasel kellaajal, kuna tundsin kella vaadates, et lootus mul magama jääda puudub. Kell oli saamas juba kuus hommikul.

Võtsin kapist hommikumantli ja suundusin kikivarvukil alla korrusele. Ma ei tahtnud Kevinit, Carli ja Loganit üles äratada. Nimelt olid nad jäänud Justini äraolekul, mulle seltsi. Muidugi valvati maja väljas poolt ööpäevaringselt, kuid Justin oli arvanud, et koos poistega on mul turvalisem. "Armas", ütlesin ma endamisi, mõeldes ülihoolitsevale poisile, kes oli ka minu pisibeebi isa.

Seoses sellega, et koolini oli veel aega ja mul oli hea tuju, saatsin ma Miale sõnumi, et ta võib tänase päeva vabaks võtta. Nimelt otsustasin ma tänasel hommikul endale ja poistele ise hommikusöögi valmistada ja sellega neid üllatada.
Võtsin välja kokaraamatu, mida sirvisin seni, kuni leidsin õige. Olin otsustanud teha pidulikuma hommikusöögi, kui tavaliselt ja sellepärast valisin ma vahvlid toormoosi täidisega ja pannkoogid šokolaadi kastmes koos maitsvate marjadega. Joogiks leidsin ma kapist apelsinimahla, mis sobis ideaalselt toiduga kokku, mida valmistama asusin.
Lülitasin sisse raadio ja asusin tööle. Ise samaaegselt igat raadiost tulevat head laulu kaasa lauldes.

Mul oli aega läinud tund ja pool, kuni söök hakkas viimaks valmis saama. Ma olin tõstmas viimast pannkooki taldrikule, kui ma ümber pöörates ma nägin kahte poissi mind relvaga sihtimas. Mõlemal sama ehmunud nägu, kui mul.
" Kevin, Carl, kus te paksud olete, me peame Emily üles äratama", hõikas Logan, kes kööki sisse astudes ehmatas.
"Vabandust Emily, me tõesti arvasime, et keegi on majja sisse tunginud", ütles Carl, kui Kevin samaaegselt kukalt sügades noogutas.
" Ma just veendusin kui lollid te kaks olete", ütles Logan minu juurde kõndides ja pannes käe üle minu õla.
"Eem, kui ma oleks varas ja tungiks kuhugi sisse, siis ma olen üsna kindel, et ma ei kuulaks raadiost muusikat ja ma ei teeks pannkooke", ütlesin ma viimaks ennast liigutades ja viimase pannkoogi pannilt taldrikusse tõstes.
" täpselt", ütles Logan ja naeris Kevini ja Carli nägude üle ise laua taha istudes.
"Emily, ega sa Justinile ei räägi..selles mõttes, et ta nagu ei usaldaks meid enam sinuga, kui me sinu kaitsmise asemel sind hoopis relvaga sihime", ütles Kevin, kui Carl pani samaaegselt käed kokku ja ajas alumise huule prunti.
" muidugi ma ei räägi.", ütlesin ma poistele julgustavalt naeratades.
"Aitähhh sulle", ütlesid poisid üheaegselt ja tegid mulle kiiresti kalli.
" aga ma ikka ei saa aru, kuidas te saite arvata, et mingi sissetungija küpsetaks pannukaid", ütlesin ma poiste üle naerdes ja istusin siis laua taha.
"Pannnukaaaad??!?!", märkas Carl alles nüüd ja istus kiiresti laua taha.
" vahveeeel", ütles Logan Carli häält järgi tehes, mille järgnes vali naer.

Peale hommikusööki ja laua taga lobisemist, oli kätte jõudnud aeg, seista vastu kooli viimasele päevale. Olin õnnelik.. Ja seda mitte faktist, et pärast tänast ei pea ma enam matemaatika õpetaja nägu nägema vaid seda hoopis sellepärast, et peale kooli jõuab koju Justin.
Justin, minu kullakalli beebi isa. Ja mis kõige peamine, ta ise veel ei tea seda. Keegi peale minu ja Mia ei teadnud. Isegi mitte Jessica. Ma olin otsustanud, et kõige esimesena saab sellest teada Justin ja seejärel teatan ma pidulikult teistele. Selline oli minu plaan praegu. Hetkel mil suundusin klassijuhataja tundi.

Mafia Boy [VALMIS😍😁]Wo Geschichten leben. Entdecke jetzt